Enne kui sõidame järgmisele järvele, võtame veel eelmise, Endla järve loo otsad kokku. Nimelt unustasin edastada Endla järve paadilaenutuse telefoninumbri, mille kohta on hiljem küsitud ja päritud. Siin see on: 5119889. Hea, kui järvele pääsemise mured murtud ning paat ja aerud olemas.

Põgus pilk ka juulis toimunud Endla katsepüükidele. Tabasime kõiki kalaliike nii nagu ka kevadel, vaid latikas, kes kevadel end korraks ilmutas, jäi seekord tabamatuks. Rääkides Endla järve linaskist, võib kinnitada, et tema käsi käib siin jätkuvalt hästi, sest lisaks suguküpsetele, täiskasvanud isenditele on järele kasvamas ka nooremad põlvkonnad. Kahe- ja kolmeaastaste noorte linaskite arvukus on hea. Suvisel püügil tabasime Endla järvest ka meie katsepüükide kõigi aegade suurima kogre, kellel kehakaalu 2616 g. Tõeliselt kogukas kala meenutas mõõdulaual olenevalt vaatenurgast väikest täiskuud või ümarat pannkooki.

JAHE SUVI. Viis-kuuskümmend aastat tagasi oli Eestis tavaline ihtüofenoloogiliste vaatluste läbiviimine, mis tugines vaatlejate võrgustikule. Jälgiti kalade „tegemisi“ veekogudes seoses ilmastikuga kogu maa ulatuses. Kuupäevaliselt fikseeriti näiteks kevadine jääkatte lagunemine nii järvedes kui jõgedes, erinevate kalaliikide kudemisaja algus ja lõpp, maimude kasvamine jne. Andmed ilmusid brošüüridena ja nii sai hea ülevaate igal aastal veekogudes toimuvatest sündmustest. Neid on huvitav lehitseda praegugi. Aktiivsemaid vaatlejaid premeeriti kalapüügilubadega. Nii siis kui ka praegu on iga aasta teistest ilmastikult erinev ja mõni neist – nagu tänavune – ekstreemsem. Kui tänavune kevad hilines mõne nädala ja oli jahedapoolne, koos lumesadudega, siis selline looduse „ajast maha jäämine“ jätkus kogu suve ja kestab siiamaani.

Tehes suvel erinevatel väikejärvedel katsepüüke, torkas silma asjaolu, et linask oli juuli lõpus veel paljudes veekogudes kudemata ega mahtunud kuidagi kudemisaegse püügikeelu vahemikku, mis vältab 20. juunist 20. juulini. Lahatud linaskite emaskalade ootsüüdid ehk marjaterad olid juuli teisel poolel veel sellises küpsusastmes, et linaski kudemisaja alguseni võis prognoosida kümme päeva või isegi kaks nädalat. Viimase kümne aasta jooksul on linaski kudemisaeg erinevatel aastatel kõikunud ühest äärmusest teiseni. 2014. aasta mais kudes linask soojade ilmadega Kuremaa järves osaliselt juba mai lõpus, samas kolm aastat varem oli Saaremaa järvedes mõni linask kudemas veel augusti lõpus. Kui jahedapoolne suvi jätkub, on hilja koorunud vastsetel ja maimudel lühema kasvuperioodi tõttu probleeme talvitumisel.

Jahe suvi ei mõju ainult linaski noorkaladele. Kariste järvel oli 20. juulil suurel osal nurgudel n-ö mari sees. Muidu koeb see kala juba mai lõpus. Ka ahvenamaimud olid juuli lõpus vaid 0,4–0,7-grammised ja vaid üksikute kaal ulatus grammini. Möödunud aasta suvel olid eelmise põlvkonna maimud näiteks Kaiu järves kolm korda raskemad. Kui koha koeb meie väiksemates järvedes tavaliselt juuni alguses, siis Kariste järvest juuli teisel poolel püütud emaskala oli äsja kudenud. Parimatel kasvuaastatel on haugimaimud kasvanud juuli lõpuks paarikümne grammi raskuseks, kuid tänavu on katsepüügil tabatutest seni suuremad kaalunud 13 g, enamasti aga kuni 6 g. Portsjonkudejad kogred ja hõbekogred koevad sel aastal kindlasti alles augustis. Loodus määrab ära, kes neist maimudest karmis olelusvõitluses kevadeks alles jääb, aga tugevaid põlvkondi sellel suvel kindlasti ei teki.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kalale